Design a site like this with WordPress.com
Alustamine
  • Liikumine punktist A( Tallinn) punkti B( Revel)

    Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada sellest, et meil Kaljuga õnnestus minna Prantsusmaale praktikale, kooli nimega “Lycee Professionnel de l`Ameublement”.

    Minek algas tavaliselt, nagu ikka , kohtumine lennujaamas, piletite regamine, jne …

    Tallinn-Frankfurt läks ka, nagu planeeritud, sutsti, 2,5 tundi ja siis… tõmbasid sakslased kässari peale, keegi kodanik oli meie edasilennu lennukilt “kadunud” ei saa maaletulekuga kuidagi ühele poole, meie ootame pealesaamist, sakslased otsivad teda lennujaama raadioga taga… ja aeg muudkui jookseb, täpsustuseks olgu öeldud, et meie liikumine oli üsna minuti pealt planeeritud… Lõpuks vist leiti puuduv isik üles, või loobuti otsimast, igatahes lasti lennukisse ja sõit jätkus, ca 50 min hilinemisega. Õnneks tegid piloodid enamuse aega tagasi ja Toulousi jõudsime peaaegu õigeaegselt. Seal oli kohaliku bussi peale jõudmiseks 45 minutit ja et mitte seigelda linnaliiniga võtsime lennujaamast takso, hinnad on konkreetsed, tsoonidesse jagatud, ei mingit jagelemist.

    Taksojuhi käest küsisime, kas ta jõuab 30 minutiga bussijaama, meil nimelt läheb viimane buss siis… Pärast mõningast Google transleidi ahistamist ta mõtles natuke ja ühmas” Annan endast parima…” see lause tähendas, et keerasime esimesel võimalusel ainult taksojuhtidele tead kõrvaltänavatele ja ta andis minna nii kiiresti kui masin välja võttis, päris kõhe oli, kitsad tänavad, jalgratturid… ja oh imet, 2 minutit enne bussi väljumist olimegi bussijaamas… Bussisõit käis umbes samas tempos, viimane liin, saab bussijuht ka koju…

    Revelis oli eelnevaga võrreldes juba lihtne, gps tööle ja korterisse… pärast kella 20. on linn suhteliselt inimtühi.

    Revel on selline… Paide suurune linn ca 10000 elanikku.

    Alumisel pildil on nn mängude maja, kooli õuel olev eraldi hoone õpilastele, kus puhata ja telefonis/arvutis mängida.

  • Prototüüp ja puulõige…

    Hommikupoole tegelesime “tootearendusega”, täpsemalt eile kokkuliimitud prototüübi proovieksemplaride puhastamisega…

    Juhendaja vaatas neid, mõtles natuke ja : “Tehke veel kaks tükki, kitsamad ja väänake natuke teistmoodi…” Öeldud – tehtud, väänasime veel ühed proovid. Homme näeb mis neist saab. Tänastel polnud ka väga viga midagi, täitsa kunst kohe…

    Pealelõunal oli puulõige.

    Täna käidi meid vaatamas ka, uuriti kuidas läinud on , kas tuleksime tagasi, millised muljed senini… Tuletasime neile meelde, et meil on tagasiside lehti täidetuna reede lõunaks vaja, lubasid tegeleda, eks näis… Direktori allkirjaga läks nädal…

  • DNMADE Objet/Ebenisterie

    `Tänane seltskond – noored tislerid, kes alustasid sügisel, õpivad 3 aastat. Kui me kohale jõudsime, algas kohe tuttav jutt: “Prantsuse keelt räägite? Ok, otsime kedagi, kes tõlgib… Kindel, et ei oska prantsuse keelt…?” Kuulati kiirelt noorte keeleoskus üle ja nagu enamasti, oli klassis üks, kes julges tõlgi osa endale võtta… vahest ka mitu, siis nad toetasid üksteist, ruumis sees on levi kehva, 3G, google translate ei lähe alati käima… meil vähemalt.

    Sissejuhatuseks tutvustati meile planeeritud tegevust, prototüübi valmistamist, spoonist… seekord kolmanda koha auhinna mudel. Kõigepealt ideekavand tahvlil ja paberil, juhendaja seletas lahti, tõlk pani inglise keelde, mõningase meiepoolse abiga tehniliste terminite alal.

    Spoon lõigatud, kukkusime väänama, et soovitud vormi saavutada. Enne mässisime ribad marli sisse, et kildudeks ei pudeneks väntsutamise ajal. Kuiv trenn tehtud, vajalikud klotsid mõõdus, need millega vormi toetada liimi kuivamise ajal, mäkerdasime liimi vahele ja sättisime kuivama.

    Esialgsel vaatlusel vist midagi isegi õnnestus, aga tõde selgub homme, kui patsient on sidemetest vabastatud…

    Tundub, et igal õpetajal, peaaegu, on oma lemmikprogramm, milles jooniseid tehakse – AutoCad, TopSolid, Rhinosoros, kõik ei jäänud meeldegi…

  • Pealistamine….

    Täna olime koos noorte tisleritega. Nemad tegid oma malelauda, me vaatasime, “Tahame ka… midagi sellist teha-… aga natuke lihtsamat” Juhendaja ühmas selle peale “Bon”, viis meid spoonilaua juurde ja käskis valida… võimalikult ühepaksused… Ja toonitas, “Teil on väikseid tükke vaja.” Valimisele läks päris aega, paksuse mõttes, puuliikidest ei hakka rääkima, ei jäänud kõik meeldegi. Leppisime roosipuu ja pähkli spooniga… Muster algajale oli lihtne, geomeetriline, peegelpildis, raamiga.

    Lõunapaus oli pikem, käisime toolimeistreid vaatamas, kaugele nad oma asjadega jõudnud on. India tool oli jätkuvalt töös aga klassis jäi silma esimeste päevade projekti jupike, mingiks tulevaks spordivõistluseks tehtav karikas, või trofee.. see prototüüp, mida me algul spoonist välja lõikasime.

    See oli vahepeal natuke kuju muutnud ja paljunenud…. Hakkas juba ilmet võtma.

    Tõlke oli täna juba päris mitu, nad on tagasihoidlikud oma inglise keele oskuse demonstreerimisega, häbenevad kohati. Kui julgustada, et pole häda , väga hea on, tuleb rääkijaid vaikselt juurde…. Ja kui sõna puudu jääb , google aitab… terminoloogias eriti.

    Kooliõues hakkas lähenev pühadetraditsioon ka vaikselt kanda kinnitama. Kuuske ehiti. Majas hakkasid ka ehted ja vanikud igale poole puhkeruumidesse tekkima. Nagu jõulud oleks tulemas…

  • Sculpture…

    Ehk nagu Kalju ütles: “Nikerdamine”…

    Puulõige Stephane juhendamisel. Tal meile tegevus ilusti planeeritud, pistis hommikul kohe paberi nina alla, seda hakkate tegema… Just nii… mis see on? Algajale täiesti sobilik, lilleke…

    Lilleke valmis ja päev läbi. Järgmine nädal läheme kiusame veel pool päeva Stepaned, ehk jääb midagi õpetussõnadest külge ka…

  • Aialaud ja kalaliim…

    Täna oli üks neist kaks-ühes päevadest. Hommikul puuseppade juures, pealelõunal nuusutasime restaureerimist…

    Puusepad polnud oma lauaga vahepeal kuhugi jõudnud. Hakkasime siis selle kallal nokkima, kui läks koolipeal sisevaljuhääldi testimiseks, sihuke lärm, et jookse või välja… mida tegelikult selle kisa peale peaks ka tegema, aga Andre rahustas poisid maha, testivad kõigest. Pärast mõningat uurimist selgus, et koolikell meenutab natuke liiga palju ohusireeni ja otsustati välja vahetada… muusikajupi vastu. Ja kuna pidi ka mingi komisjon tulema midagi kontrollima, siis suurem aur tundidest läks klassiruumi koristamisele, tsiteerides juhendajat: “See bordell tuleb korda teha…”

    Aialaud jäi lõunaks jätkuvalt pooleli.

    Teine pool päevast oli selle eest põnevam, restaureerimine. Tutvustusele kes nad on , mida teevad, järgnes kohe: “Teile on ka tegevust…” Päriselt või. Poleks uskunud, et diletante lastakse millelegi näppepidi kallale, kõige noorem töös olev ese oli törts üle 100 aasta vana. Kui meid ees ootavat tegevust oli tutvustatud, selgus, et polegi hullu, võib oskamatu teha, midagi ei saa vussi keerata. Nimelt hakkame kalaliimi ja deoksüdeerija seguga pronksi puhastama. Pintsiga löga peale, 15 minuti pärast sikutasime kummisarnase kesta maha ja valmis ta oligi. Õnneks kalaliim ei haise nii hullusti nagu kondiliim.

    Vahepeal küsiti: “Tahate näha, kuidas me väikseid kõveraid asju liimime? Muidugi tahtsime, viskasime pintslid purki ja minek, kõrvaltuppa, kus neil oli vaakumpress. Ise teevad nii suure koti kui parasjagu vaja on, vidin kotti, õhk välja ja valmis.

  • Väikevormid.

    Täna olime 1. aasta tislerite juures, täiskasvanute, nagu meiegi… Meil vastab sellele väikevormide moodul: puidust vigurid, rööbits, malelaud marketrii tehnikas. Nemad nokkisid telefoni/tahvlihoidaja kallal, meie saime oma poolikuid marketriikatsetusi lõpetada, st kantida, kaaplehega siluda ja viimistleda.

    Nende eelmine töö, tapiharjutus, liimimisalus.

    Juhendajaks oli Yvon, korra pensionil ära käinud, nüüd tagasi, sest kodus hakkas igav. Nippe nõkse ja soovitusi töö tegemiseks tuli vanal nagu varrukast, iga asja kohta. Nagu ka see triikrauaga servakantide liimimine.

  • 28. November…

    Täna oli selline… esmaspäev… pool päeva ühe grupiga , pool teisega…

    Esmaspäeval hakkavad tunnid hiljem… nii 10 paiku, hommikul toovad bussid või vanemad juntsusid kooli … Kõik on korralikult “välja puhanud”, haigutavad, uimerdavad, nagu normaalsed koolilapsed ikka esmaspäeval, või muudel päevadel, elu tuleb sisse alles reede lõunast, siis kui koju saab… Sellest oli tingitud ka tänase esimese poole päeva tunni tempo, tigu liigub ka kiiremini…

    Hommikul olime koos TMA-ga, põhimõtteliset puusepad, 2. ehk viimane aasta, kevadel lõpetavad. Teema piknikulaud ja miniraamatukogu avalikku kohta. Töökorraldus ja tempo olid uskumatult aeglased, kõik tegevused tuli juhendajaga läbi rääkida ja kinnitus saada, et nii võib teha… Seal oli teemaks ka puidu taaskasutus, euroaluste materjali kasutamine…

    Pärastlõunal tutvusime tisleritöö põhitõdedega freespingil, harktappi tehti… suht suur grupp ja üks masin, päev sai ruttu otsa, kõik said masinat katsuda, meie ka…

    Tahvlilt jäi silma intrigeeriv eskiis…

  • Teine reede…

    Täna olime Pascale grupiga, tõmbasime otsi kokku, tegime viimaseid puuduvaid detaile india toolile… Ühtlasi ka meie viimane päev selle grupiga, esmaspäevast uus seltskond…

    Klassis ringi vaadates jäi silma pisike lisa tisleripingile. Uskumatul mugav kasutada…

    Ja klassi teemaga sobiv näidis kapi otsas…

  • Juuksenõel kiilakale…

    Täna treisime… terve päeva. Hommikul lõpetasime eilse kausi, miniatuurse. Siis tuli Jean-Claude, silus oma olematut “juuksepahmakat” ja ütles: “Nüüd hakkame tegema asja, mida meiesugustel on hädasti vaja…. juuksenõela…” Tema näitas ette, meie tegime järgi..

    Ma tegin vahepeal kunsti, kuni Kalju oma nõela poleeris.

    Arusaamatud asjad ongi ju kunst…

    Siis tõi ta paar pulka ja ütles:” Teeme enesekindluse testi”. Me jäime üsna juhmilt teda vist vaatama, sest ta seletas kohe edasi, et see on proov, kui peeneks me julgeme minna… no kohe selgem… Näitas peotäit näidiseid ja tegi puus ette ja punaseks, treis näidise, kiirelt… Meil nii ruttu ei läind, aga valmis saime.

    Järgmiseks teemaks oli lill, toorest puidust, oliivipuust. See vajas vähe teist lähenemist ja mõningaid abivahendeid, aga kui kõik paigas, näitas ette ja , ah edasi on sama, mis eelmistel kordadel…

    Selline lilleke

    Ja nagu naksti, päev läbi.

  • Eilse jätk ja homse ettevalmistus…

    Järjekord pisut teine, aga … Hommikul oli ettevalmistav 4 tundi koos treimise juhendaja Jean-Claudega, tutvusime klassiga ja näidati ette põhivõtted, 4 neid ongi. Enne meiega tegelemist pidas ta grupile motivatsioonikõne, vähemalt näoilmetest võis seda välja lugeda, neil nädalaplaan alla poole täidetud ja nimekiri oli päris pikk, 24 vidinat… seda nad ainult õpivadki, treimist. Pool klassi on selline…

    Pärastlõunal jätkasime eilset, puhastasime, st pesime intarsia paberist ja liimist, panime kuivama. Kui õnnestub reedene juhendaja ära rääkida saame ka lihvitud vast… Kuniks aega oli ja puit pidi kuivama võtsime ette kõrsintarsia, mis jäi pooleli… päev sai ootamatult otsa..